06.–12. jaanuaril kogutud välisõhu proovides leiti samu isotoope, mis Soomeski – radioaktiivset mangaani (Mn-54), rauda (Fe-59) ja koobaltit (Co-60), samuti nioobiumi (Nb-95) jm isotoope. Kõige rohkem erinevaid isotoope tuvastati meie Narva-Jõesuu filterjaamas.
Keskkonnaameti kriisihalduse nõunik Teet Koitjärv selgitas, et jaanuaris tuvastatud radioaktiivsed ained tekivad muu hulgas tuumaelektrijaamades jaamade käitamise ajal ning neid võib õhku vabaneda näiteks hooldustööde käigus. „Sageli ei õnnestu sellistes juhtumites radioaktiivsete ainete allikat kindlaks teha. Soome Kiirguskeskus (STUK) kinnitab, et tuvastatud radioaktiivsed ained ei pärine Soome tuumaelektrijaamadest,“ ütles Koitjärv.
Keskkonnaametil on kolm õhuproovide filterjaama, millega jälgitakse radioaktiivsete ainete sisaldust õhus. Filtritest, kust on pumbatud ühe nädala vältel läbi välisõhku saab mõõta radioaktiivsete ainete kontsentratsioone ja teha kindlaks, milliste radioaktiivsete ainetega on tegu. Selle meetodiga avastatakse ka väga väikesed radioaktiivsete ainete kontsentratsioonid, nagu on ka praegune juhtum.
Eesti kiirgusohust varajase hoiatamise seirevõrk koosneb 15 automaatsest kiirgusseirejaamast, mis mõõdavad pidevalt õhu gammakiirguse taset üle Eesti. Automaatjaamad on olulised võimaliku piiriülese radioloogilise mõju avastamisel kiirgussündmuste korral lähiriikides. Välisõhus väga väikeste muutuste avastamiseks seirab Keskkonnaamet ka õhukandeliste osakeste radioaktiivsust Harkus, Narva-Jõesuus ja Tõraveres.
Keskkonnaameti kriisihalduse nõunik Teet Koitjärv selgitas, et jaanuaris tuvastatud radioaktiivsed ained tekivad muu hulgas tuumaelektrijaamades jaamade käitamise ajal ning neid võib õhku vabaneda näiteks hooldustööde käigus. „Sageli ei õnnestu sellistes juhtumites radioaktiivsete ainete allikat kindlaks teha. Soome Kiirguskeskus (STUK) kinnitab, et tuvastatud radioaktiivsed ained ei pärine Soome tuumaelektrijaamadest,“ ütles Koitjärv.
Keskkonnaametil on kolm õhuproovide filterjaama, millega jälgitakse radioaktiivsete ainete sisaldust õhus. Filtritest, kust on pumbatud ühe nädala vältel läbi välisõhku saab mõõta radioaktiivsete ainete kontsentratsioone ja teha kindlaks, milliste radioaktiivsete ainetega on tegu. Selle meetodiga avastatakse ka väga väikesed radioaktiivsete ainete kontsentratsioonid, nagu on ka praegune juhtum.
Eesti kiirgusohust varajase hoiatamise seirevõrk koosneb 15 automaatsest kiirgusseirejaamast, mis mõõdavad pidevalt õhu gammakiirguse taset üle Eesti. Automaatjaamad on olulised võimaliku piiriülese radioloogilise mõju avastamisel kiirgussündmuste korral lähiriikides. Välisõhus väga väikeste muutuste avastamiseks seirab Keskkonnaamet ka õhukandeliste osakeste radioaktiivsust Harkus, Narva-Jõesuus ja Tõraveres.